Õpilane X (naissoost): “Kui meest sinnasamusesse kohta lüüa, kas see võib neid kahjustada?”

Õpetaja: “Ikka.”

Õpilane X: “Jess!”

Õpetaja (poistele): “Hoidke temast eemale!”

Õpilane X: “Mis on mürgine, mida kõik joovad?”

Õpilane Y: “Madu”

Õpetaja: “Kokaiin… kofeiin.”

Õpetaja: “Tapsin puruvanad ära, siis ronisid nad kojast välja.”

Õpilane: “Oot-oot, et nagu tapad mu ära ja siis ma jooksen minema?”

Õpetaja: “Ma ikka tahan, et teil kained pühad tuleks.”

Õpilane: “Kas kaanid on putukad?”

Õpetaja: “Ei.”

Õpilane: “Aga kas siis oleks, kui me neile tiivad külge paneks?”

Õpetaja tahab, et ka tüdrukud tunnis kaasa mõtleksid: “Tüdrukud, mis teie arvate? Ärge laske härradel nii jõuliselt oma haiglasi seisukohti peale suruda.”

Õpetaja, rääkides suurematest keskkonnaprobleemidest ja nende paiknemisest Eestis: “…ikka sealsamas Idu-Virumaal.”

(Tõeline bioloog, vol 1 on siin)

Õpetaja, jäädes õpilase vastusega rahule: “Tuvi!”

(Tahtis öelda “tubli”)

Õpetaja: “Samblik on see, kui seen ja vetikas elavad käsi-käes.”

Õpetaja: “Punalibled peavad mööda veresooni kiiresti edasi liduma – selle pärast on nad nii mõnusad ümmargused.”

Õpilased teevad tunnis loodusplakatit ja keegi täiendab seda joonistusega kanepilehest.

Õpetaja (kanepilehe kohta): “Mis see on?”

Õpilased: “Kanep”

Õpetaja: “Kanepileht pole ju üldse selline. Ma tean väga hästi, milline see on – ma ise kasvatasin kunagi kanepit.”

Õpetaja: “Inimene on heterotroof”

Õpilane: “Mina olen küll hetero”

Õpetaja: “Seda sa arvad jah!”