Bioloogia
Õpetaja: “Jah, maailma keskmine kehakaal on 60 kilo. Ärge imestage siin midagi, väikesed Hiina pilukad teevad Ameerika paksudele ära küll.”
Õpetaja: “Mis on piimhappe valem?”
Õpetaja sügab pead ja vastab ise: “Mul ei ole praegu üldse peas seda piimhappevalemit!”
Ka õpetajatel on parasiitsõnad või -väljendid.
Bioloogia õpetaja põhilauseks on olenevalt olukorrast “See on nüüd see koht” või “See ei ole see koht”
Õpilane: “Õpetaja, mmmmida te teete?”
Õpetaja: “Ma joonistan teile ette, kust need konfitsendid tulevad… On ju arusaadav?”
Klass: “Mmmmm… EI!”
Õpetaja: “Te peate klassiga harjutama seda sünnipäeva laulmist veel. See oli praegu nagu superstaari eelvoor!”
Õpetaja Õpilasele X*: “Tead, miks sa kõige paremini meelde jääd? Sest sa oled kõige parema jumega poiss klassis – nagu õun!”
* Õpilase X perekonnanimes esineb sõna “õun”
Õpetaja (kaani kohta): “No kaua sa lasid tal siis imeda?”
Paar tüdrukut hakkavad naerma.
Õpetaja: “No mis te naerate? Tekkis mnigi lollakas seos või?”
Õpilane: “Õpetaja, poisid krooksuvad siin, öelge, et nad ära lõpetaks!”
Õpetaja: “Aga äkki nad ongi konnade kuningriik, kus nad ootavad suudlust, ja siis muutuvad printsideks?”
Õpetaja meessoost õpilasele: “Korja ära oma rämps sealt… Jalgevahelt!!!”
Õpilane: “See pole minu oma, see on Mihkli oma!”
Õpilasel X on kombeks tunni ajal iga teise sõnana öelda: “Oh my god”. Ja mitte vaikselt, vaid ikka nii, et kõik kuuleks.
Ühel päeval puudub õpilane X tunnist.
Õpetaja seletab uut osa ja lisab lõppu: “Oh, oleks X siin, ütleks ta kindlasti oomaigaad jälle”
