Eesti keel ja kirjandus
Õpilane X on meessoost.
Õpetaja: “Õpilane X, kui sa kohe seda kiikumist ära ei lõpeta, tulen istun sulle sülle ja hüppan paar korda.”
Õpilane X: “Mmmm, see teile meeldiks.”
Õpetaja: “Mina nägin nii palju vaeva, pühkisin tahvli ära, ja sina tuled rikud kõik ära!”
Õpetaja: “Sa oled üks jutupaunik, ma ütlen sulle!”
Õpetaja: “karm punkt tühik tegemist”
Õpilane: “Küsimus! Kuidas sa jaksad päev läbi kontsadel seista?”
Õpetaja: “Sest mul on järelikult väga head sukapüksid”
Õpetaja: “Elu ei ole meelakkumine. Mis see elu siis on?”
Õpilane: “Moosilakkumine.”
Õpetaja: “Moosi ei lakuta, seda limpsitakse!”
Õpilane: “Mina lakun.”
Õpilane: “Mutt lõhkus meil terve äia ära.”
Õpetaja: “Et nagu viis lipid minema või?”
Õpetaja: “Iga hommik ärkad üles ja lõhud tooli ära.”
Õpetaja: “Merili, ära mängi barankat.”
Õpetaja: “Kuule, ma olen sind juba seitse korda maopilguga vaadanud ja sa ikka lobised!!!”
Õpetaja tüüpiline viis, kuidas tunni ajal õpilasega vestlusest keelduda: “Ära hakka dialoogi arendama!”
Õpilane kurdab keset tundi, et mõistus valutab.
Õpetaja: “Ei saa valutada, mida pole.”