Esileht » Õpetajate ütlused »

Eesti keel ja kirjandus

VN:F [1.9.20_1166]

Õpetaja: “Üks on Kafka… Seda on hea hääldada”

VN:F [1.9.20_1166]

Õpetaja annab nõu, kuidas siseneda õpetajate tuppa: “Koputage, vabandage, kummardage.”

VN:F [1.9.20_1166]

Korrapidaja toob kriiti.

Õpetaja pole rahul: “Oh pühakud, sa tõid seda ümmargust kriiti!”

VN:F [1.9.20_1166]

Klassis käib äge kirjavahetus.

Õpetaja: “Mul on tunne, et ma olen kusagil paberivabrikus.”

VN:F [1.9.20_1166]

Õpetaja (tunni alguses): “Aga nüüd me läheme otse põrgusse… Dante 3. laul “Põrgu”.”

VN:F [1.9.20_1166]

Õpetaja seletab pärast õpilase ilmetut ümberjutustamist, mis mulje jäi talle Sigfriedi dramaatilisest surmastseenist ja mõtetest enne surma.

Õpetaja: “Nojah, olgu peale, peab siis ära surema.”

VN:F [1.9.20_1166]

Õpetaja (püüdes kirjanduse tunnis vastamisega hädas olevat õpilast aidata): “No mõtle “Kuningas Sophoklese” peale.”

VN:F [1.9.20_1166]

Õpetaja (pärast lauses sõnade jambograafia ja eleegia dikteerimist): “Ma kirjutan tahvlile, ärge langege minestusse.”

VN:F [1.9.20_1166]

Õpetaja: “Ega me ei tule ka siia rõõmust kiljudes tööle.”

VN:F [1.9.20_1166]

Koduseks ülesandeks oli leida mõistetele seletused. Üheks mõisteks oli “goljaar”.

Õpetaja: “No nii, öelge, mis loomad need goljaarid olid?”

Õpilane: “Vaesed üliõpilased, kes teenisid elatist joomalaulude kirjutamisega.”

Õpetaja: “Heh, nägite. Ei olnudki mingisugused loomad tegelikult.”

VN:F [1.9.20_1166]

Õpetaja: “Paljud kirjanikud on maalinud loodust.”

VN:F [1.9.20_1166]

Õpetaja: “Trumpasid õpetaja üle, sure ära nüüd!”