Õpetaja: “Ära tee näpukat, kasuta kummi.”

(Õpilasele, kellel ei ole kustukummi kaasas ja nühib näpuga)

Õpetaja, enne tööd: “Otsige nüüd ajud üles.”

Õpetaja: “Kusekuubik!”

Õpetaja, kes ei ole just väga hea kuulmisega, palub õpilasel mingi tehte vastuse öelda.

Õpilane: “Ma ei tea, mul oli see töö 2, ei oska seda osa…”

Õpetaja: “2 on täiesti õige vastus, tubli!”

Õpetaja kutsub täiskasvanute gümnaasiumit ehk “õhtukat” “Videviku Gümnaasiumiks.”

Õpetaja: “Vat sul lopsu vastu kopsu”

Õpetaja: “Aga märki pead sa ikka vaatama, muidu oled oma võrriga peateel ees.”

Õpetaja pidevalt: “Katsuge nüüd tähti panna!”

Õpetaja: “No mis suguhaiguste osakond siin veel on?”

Õpetaja teeb järsu pöörde ja lööb end vastu lauda ära: “Oih, vabandust… Tähendab ai!”

Õpetaja: “Kui Märt saab kahe ja Laur saab ka kahe, siis kokku on ju neli!”

(Märt Laur on üks inimene)

Õpetaja: “Pole vahet, kas avad sulud või mitte, kõik teed viivad Rooma.”