Õpetaja õpilasele: „Küll ma ka sinust kord mehe teen.“

Õpetaja: „Kuldmunad. Mina ei mune neid, vaid need kukuvad mul suust.“

Õpetaja: “Nagu konikausis istuks”

Õpetaja: “1 saabas liita 2 saabast = ei midagi. Kuhu need saabad siis kadusid?”

Õpetaja (kelmikalt naeratades): “Ma panen teile pommi alla kui te vait ei jää.”

Õpetaja: “Minu arust on see nii ilus joonis. Kas te ei tunneta seda?”

Õpetaja: “See pole disko, kus peab karjuma ja näppu viskama.”

(Tegu on sama õpetajaga, kes diskol plaksutab)

Õpetaja märgib puudujaid: „X on haige ja unistab munadest. Mida Y nendega teeb, peksab?“

Õpetaja: „Ma olen psühhopaat ja annan ka matemaatikat.“

Õpetaja seletab õpilasele X piltlikult lihtsamat lahenduskäiku: „Kui ma elan näiteks kooli kõrval, siis ma ei lähe ju Lasnamäe kaudu koju.“

Paari minuti pärast heidab ta taas pilgu õpilase X vihikusse.

Õpetaja: „No ma vaatan, et sa läksid ikka Lasnamäe kaudu.“

Õpilase X pinginaaber Y vaatab samal ajal unistavalt aknast välja.

Õpetaja: “Ja miks sina siis kaasa ei tööta?”

Õpilane Y: “Ma ootan Lasnamäe bussi.”

Õpetaja: “Mina ei tea, mis teil sellest kesmisest hindest nii suur närv sees on….Vahet pole sellest keskmisest hindest, peaasi, et tublid olete!”

Õpetaja seletab klassile uut osa.

Õpetaja: „Saate aru mu jutust?“

Klassis püsib sügav vaikus

Õpetaja: „No täitsa huvitavad olete.”