Õpilane X (iga kord, kui võetakse uut ja rasket teemat): “Paras pornograafia”

Õpetaja: “Aga see sulle ju meeldibki”

Õpetaja: “Sinu pea külge ei jää miski kinni. Viimane asi, mis pea külge jäi, oli habe.”

Õpetaja: “Ostke kuupiletid juba ära, kes suvetööle jäävad.”

Õpetaja: “Ei ole ohtu, kui lehm sööb rohtu!”

Õpetaja seletab tõenäosusteooriat: “Tõenäosus peab jääma ühe ja nulli vahele. Nullilähedane on näiteks võimalus kohata naist meeste saunas, juhul kui mõni koristajatädi sinna ära ei eksi. Või siis võimalus, et Õpilane X saab mateeksami 5 või et Õpilane Y nädalavahetusel kaine on.”

Õpetaja parandab töid. Kellegi vea peale tuleb saksakeelne lause, milles on ka sõna ‘pornografi’.

Õpilane X: “Ah?”

Õpetaja: “Näe, Õpilasel X on alati üks sõna, mille peale ta reageerib.”

Õpetaja: “Su isa oleks pidanud Su [tegemise] asemel puid tegema.”

Õpetaja: “Kes naerab, see naerab paremini”

Matemaatika tund on algamas. Teiste klasside tüdrukud käivad klassis ja võtavad omi asju. Üks tüdruk on veel klassis.

Õpetaja: “Palun pane uks kinni.”

Õpilane: “Ma ei saa, üks tüdruk on veel klassis.”

Õpetaja: “No las ta jääb siis ukse vahele.”

Õpetaja: “Vahel ma ei oska ka kohe ülesannet lahendada. Aga teinekord istun maha ja vaatan peale ja mõtlen, et ohh, nii see käib, kuidas ma kohe selle peale ei tulnud!”

Õpetaja: “Kuulge, ma ei saa… Ma ei saa ju kontrollida, ma olen nii häiritud praegu.”

Õpetaja: “Õpilased X ja Y võtavad ka need kuuldeaparaadid kõrvast.”