Õpetaja (lauldes õpilasele, kelle nimi on Meeri): “Ütle Meeri, mu Meeeeeriiiii, miks sa siia mind tõid?”

Meeri: “Mina pole sind sind siia toonud.”

Õpetaja: “Need, kes kontrolltöö kahed saavad, paneme seina äärde ja laseme maha”

Õpetaja: “Lapsed, lapsed, täna lõpetan ma tunni varem – ma pean täna turule minema.”

Õpetaja: “…ja siis tuleb gräss buum bäng ja armagedoon”

Õpilane: “Õpetaja, palju te kõrgust hüpanud olete?”

Õpetaja: “180cm, aga 184 peal jäi latt ette, muidu oleks üle saand.”

Õpetaja (teisendades või lihtsustades mingeid avaldisi; suvaliste arvutuste puhul ka): “Vaat’ mis juhtus hundiga”

Õpetaja: “Mis sul seal laua all on? Mingid läikivad munad!”

On täiesti suvaline tund, ütleme, et matemaatika.

Kunstiõpetuse õpetaja avab keset tundi klassi ukse: “Mina olen, sina oled, tema on,” ja sulgeb ukse.

Õpetaja: “Mina kurjemaks ei muutu”

Õpetaja: “There were a lot of sheep in Scotland and they were with big horns… That was very unusual… So there were very horny sheep…”

Klass naerab.

Õpetaja: “I meant literally… They were actually very calm and quiet…”

Õpetaja:”Naerata, ja matemaatika naeratab vastu. Ta lausa irvitab su üle.”

Õpetaja: “Te kuradi hüpoteetilised humanoidid.”