Õpetaja: “Kreemiline reaktsioon”
(Tahtes öelda “Keemiline reaktsioon”)
Õpetaja: “Väga mõnus gravitatsioon on teie klassis.”
Õpetaja: “Õpilasel X on töö ajal kaelkirjaktõbi.”
Õpilane X: “Mis on mürgine, mida kõik joovad?”
Õpilane Y: “Madu”
Õpetaja: “Kokaiin… kofeiin.”
Õpilane: “Oo, ühe silmaga vaatan üht, teisega teist, midagi aru ei saa.”
Õpetaja: “Nagunii ei saa midagi aru ju.”
Õpilane: “Jah…”
Õpetaja: “See stiil on natukene võigas, valgenahalise inimese kohta.”
Õpetaja: “Võtame siis, kui juba alkoholi peale jutt läks… Võtame uue teema, mitte napsu.”
Õpetaja: “Ärge palun… olge mõistlikud.”
Õpetaja: “Inimesel on käed selleks, et ust avada!“
Õpetaja: “Tapsin puruvanad ära, siis ronisid nad kojast välja.”
Õpilane: “Oot-oot, et nagu tapad mu ära ja siis ma jooksen minema?”
Õpetaja: “Olge kenad, minge ukse taha. Oksendage seal palju tahate.”
Õpetaja: “Merili, ära mängi barankat.”
Õpetaja: “Kui liikuda valgusest kiiremini, siis saab minevikku minna.”
Õpilane: “On see siis võimalik?”
Õpetaja: “Gümnaasiumi lõpus selgub, et ei ole.”