Doonorivere seis Verekeskuses:
A-
Igapäevane lisa alati oodatud
help.ee - aitamine on elustiil
Räägitakse valikainetest ja sellest, et need on suht mõttetud.
Klassijuhataja: “Valikainetund ei ole kõrts, kus magamas käiakse!”
Õpilane: “Mul pole õpikut, mis ma teen?”
Õpetaja: “No ma ei tea, pane põlema ennast näiteks.”
Läbi ja lõhki viieline õpilane läheb töövihikute raha maksma.
Õpilane: “Õpetaja, ma tahaks raha maksta.”
Õpetaja: “Ahah, kas see on ainult esimese kursuse või kogu aasta eest? Ja kas ainult ajaloo või ka ühiskonnaõpetuse eest?”
Õpilane: “Misasja?”
Õpetaja: “Ei noh, ega selle kuldmedali teenimine niisama lihtne ei ole!”
Rääkides Kosovo iseseisvumisest ja tema tähtsusest ning tunnustusest maailmas.
Õpetaja: “Nii sõltumatu riik, et temast ei sõltu mitte midagi.”
Tunni teemaks on II maailmasõda ning juttu tuleb ka sellest, et sõdalastel olid märgid õlgade peal.
Õpilane: “Aga neil olid kõhu peal ju ka.”
Õpetaja: “Mis asjad? Nabarõngad vä?”
Klassiga ollakse Riigikogus ekskursioonil. Sissepääsu juures on seal teatavasti tihked turvaväravad ning valvur, kes kontrollib kõike.
Õpetaja läheb turvaväravast läbi ja see hakkab piiksuma.
Õpetaja: “Kurat, nüüd peab vist oma basuuka ja granaadid ära andma!”
Valvur vihastab: “Mis õpetaja te olete üldse???”
Siiski saadi sisse. Grupi juurde ilmus Remo Holsmer (Kalevi manager ja linnavolikogu liige).
RH, õpetajale otsa vaadates: “Aga kus teie õpetaja siis on?”
Tunnis räägitakse eelseisvast Riigikogu ekskursioonist.Tegu on 11. klassiga, kus õpilased on juba täisealised.
Õpilane X: “Peale ekskursiooni võiks ju linnavahel pubis väiksed õlled ka teha.”
Õpetaja: “Noo muidugi võiks õllet teha, aga sind, Õpilane X, ei saa ju kaasa võtta, sest sa oled ALAEALINE!”
(õpilane X läks 6-aastaselt kooli ning oli seega klassist ainsana veel 17)
Õpetaja (tunni alguses puudujaid märkides): “Õpilane X puudub. Jumal tänatud!”
Õpilane Y klassist: “Küll ta tuleb veel.”
Õpetaja: “Peab ukse ruttu lukku keerama.”
