Tunnis on teemaks, kas islamimaades saab kõikide valuutadega maksta.
Õpilane: “Kas ma oma tütrega võin maksta?”
Õpetaja: “Nii, kas kõigil valemid peas?”
Klass (irooniaga): “Ei no muidugi meil on”
Õpetaja (muigega): “Eks me kohe näeme”
Õpetaja kontrollib valemeid, paar õpilast põrub
Õpilane X: “Aga õpetaja, see ju puhas kuiv tuupimine”
Õpetaja (ukse poole kõndides): “Jah eks ta ole, aga te nüüd tuupige kuivalt edasi, ma käin korra ära.”
10 minutit hiljem
Õpetaja siseneb klassi: “No kas kõigil on nüüd peas?”
Klass: “Ei ole viitsinud tuupida”
Õpetaja: “No eks ma siis joonistan teile ja te tuubite samal ajal”
Õpetaja: “Njaaaaa…”
Järgneb minutiline vaikuses aknast välja vaatamine…
Seejärel pöörab õpetaja aeglaselt pead: “Njaaaa”
Tunniteemaks on see, kuidas 19. sajandil said eestlased endale perekonnanimed. Osad tuletati talu nimest, loomadest jne.
Õpetaja: “Carmen Kassi isa on tegelikult Tarmo Kõuts”
Õpetaja (kaani kohta): “No kaua sa lasid tal siis imeda?”
Paar tüdrukut hakkavad naerma.
Õpetaja: “No mis te naerate? Tekkis mnigi lollakas seos või?”
Õpilane X: “Õpetaja, kas me täna varem ära ei saaks? PLIIIIIIIIIIIS!”
Õpetaja: “Õpilane X, käi persse.”
Õpetaja: “Kui 11. klassi õpilane lahendab nii sellist ülesannet, siis mind ajab see šhokki!”