Vene keel
Õpilane X (tüdruk): “Aga kas ma klassiõele peale tohin sülitada?”
Õpetaja (samuti naissoost): “Siis ma oksendan sulle peale.”
Vene keele õpetaja, rahvuselt venelanna, noor naine, räägib eesti keelt, aga väikeste vigadega.
Õpilane: “Õpetaja, miks te muigate?”
Õpetaja: “Ei ole ilus tunnis ropendada!”
Klass: “Ah? Mis?”
Õpetaja: “Ma arvasin, et see on ropp sõna.”
Õpilane X aitab klassivenda, kui viimane ei saa tekstis ühest kohast aru.
Ülejäänud klass lärmab.
Õpetaja, õpilasele X: “Mul pole sellist frukti/klouni varem veel olnud. Sa oled täitsa kasvatamatu, kasvatust vist üldse pole!”
Õpetaja: “Mida te suvel tegite?”
Õpilane: “Telkimas käisime.”
Õpetaja: “Lennuki või autoga või…?”
Õpilane: “Ei, nagu Eestis, telkimas!”
Õpetaja: “Aa, need nagu väiksed majakesed või?”
Õpetaja: “Mine rahuldab ennast ukse taga”
(Mõeldes loomulikult “Mine rahusta ennast ukse taga”)
Õpetaja: “Õpilane X, nimeta üks amet, kus on tegemist tehnikaga.”
Õpilane: Kündja (vene keeles pahar)
Õpetaja iroonilisel toonil: “Mm-hmm.. Jaa…”
Õpilane: “No on ju, kuidas ta siis ei sobi? Traktoris on tehnikat ju tonnides!”
Õpetaja, endiselt irooniliselt: “Jaa… Ja, on-on. Muidugi on.”
Õpilane: “No mida te siis alguses teete näo, et eii, see küll ei sobi kohe kindlasti mitte?”
Õpetaja: “Mis? Mis sul minu NÄGU vastu on? Äkki mul on ka sinu NÄGU vastu midagi, aga ma ei ütle seda välja. Nüüd ma ütlen küll – mulle ei meeldi sinu nägu ka!”
Õpilane katab selle peale oma näo kätega kinni.
Õpetaja: “Nüüd peidad oma NÄGU, et ma seda näha ei saaks jah?”
Õpilane X jalutab koridoris, pudel käes.
Õpetaja: “Hjanna sjee sjiia, mjul vajja ljilljed kastetjud”
