Õpetaja: “Mina nägin nii palju vaeva, pühkisin tahvli ära, ja sina tuled rikud kõik ära!”

Õpetaja: “Vahel ma ei oska ka kohe ülesannet lahendada. Aga teinekord istun maha ja vaatan peale ja mõtlen, et ohh, nii see käib, kuidas ma kohe selle peale ei tulnud!”

Õpetaja: “Roheline revolutsioon biotõrje meetodil… LÜHIS-LÜHIS… Vale jutt puha!”

Õpetaja: “Saaks siia ööklubisse valgust ka.”

Õpetaja: “Sa oled üks jutupaunik, ma ütlen sulle!”

Õpetaja: “Sul on siin bioloogia tunnis nagu mingi vedru sees, mis sind tegutsema paneb.”

Õpetaja: “…nad kõik on mann’id – no, mees nagu.”

Õpetaja: “Kuulge, ma ei saa… Ma ei saa ju kontrollida, ma olen nii häiritud praegu.”

Õpetaja: “…ja siis tuleb kuta-kuta põsele”

Õpetaja: “Kus su õpik on? Mis kodus? Mis külalist sa siin etendad?”

Õpetaja: “Mis sul seal kotis on, miljonid või?”

Õpetaja: “Õpilased X ja Y võtavad ka need kuuldeaparaadid kõrvast.”