Õpetaja: “See on väga tähtis, aga see pole nii tähtis”

Õpetaja (seletades taandamist vms): “Siga korda kägu, saad aru. Siga. Korda. Kägu. Nii, tule tee nüüd sina siga korda kägu.”

Õpetaja (lauldes õpilasele, kelle nimi on Meeri): “Ütle Meeri, mu Meeeeeriiiii, miks sa siia mind tõid?”

Meeri: “Mina pole sind sind siia toonud.”

Õpetaja (teisendades või lihtsustades mingeid avaldisi; suvaliste arvutuste puhul ka): “Vaat’ mis juhtus hundiga”

Õpetaja:”Naerata, ja matemaatika naeratab vastu. Ta lausa irvitab su üle.”

Õpetaja: “Kunagi olid Moskvas pakihoiud. Siis seal olid kah sellised lukud, kus olid kettad ja igal kettal olid numbrid. Siis jätsid numbri meelde ning oma kotid sinna ja võisid linna peal ringi käia, suits hambus. Nagu hüljeski!”

Õpilane nuuskab kõvasti.

Õpetaja: “Keegi pani jälle aju tasku.”

Õpetaja: “Matemaatika mitteõppimine on nagu püksi pissimine – algul on soe ja mõnus, pärast on külm ja vastik.”

Õpetaja: “Vahib nagu siga apelsini”

Õpetaja: “Armas kogudus – see on teie Püha Võrratus!”

Õpetaja, kutsudes õpilast klassi ette tahvlile ülesannet lahendama: “Tule… Sest sa oled ju üks kõvemaid matemaatikuid/integreerijaid/peast arvutajaid/jne siinpool Peipsit.”

Õpetaja: “Haige inimene, arene… Sa jääd muidu lolliks, usu mind”