Õpetaja: “Kreemiline reaktsioon”
(Tahtes öelda “Keemiline reaktsioon”)
Õpetaja: “Tiks-tiks-tiks, kus sa tiksud?”
Õpetaja: “On see sinu pirukas? Pane see kotti ära!”
(Mõeldes sellega kokku kägardatud kampsunit)
Õpilane: “Õpetaja, kas ma võin süüa? Ma vahetunnis ei jõudnud.”
Õpetaja: “Mis sa siis tegid?”
Õpilane: “Käisin poes süüa ostmas ju… Palun… Ma olen tõesti suremas”
Õpetaja: “No okei, ma ei taha et sa minu tunnis surema hakkaksid. Annan sulle viis minutit aega”
Õpetaja: “Saate selle eest täiega hinde!”
Õpetaja: “Näiteks kui naine on väga rase”
Õpetaja: “Pane ära seal oma mängukast, LUSTIPILL.”
Õpetaja: “Kes laval ei taha esineda võib tulla ka intiimvastamisele!”
Õpetaja: “Ahaa… Nüüd ma sain küsimusest aru. Mul jõudis kohale!”
Õpetaja: “Sina ei istu siin nagu uimane kana… Ja sina ei levita seda seal Guuglis… Või noh, Orkutis.”
Õpetaja: “Pane nüüd oma jänesepuur maha!”
Õpetaja: “Vabastame kõrvad!”
Õpilane: “Mamma-Mia!”
Õpetaja: “Tema sind küll praegu ei aita.”