Õpetaja: “Me veel räägime teiega konkreetsetest jubedikest.”

Õpetaja: “Kes ülearu möliseb?”

Õpetaja: “Ma ei väida, et ma ei pauguta, paugutan küll!”

Juttu on Lydia Koidulast ja Jakob Hurdast.

Õpetaja: “Teate kuidas ära tunda vale kümnekat? Teed tatiga Hurda nina niiskeks ja siis hõõrud – ja kui Hurda nina läheb punaseks, siis on võltsraha”

Hetke pärast küsib Õpetaja Õpilaselt X: “Said ikka aru, et see nali oli?”

Kahjuks ei olnud Õpilane X aga ainuke, kes arvas, et tõesti tuleb nii teha.

Õpetaja, nähes kedagi nätsu närimas: “Ega me Tartu-Pihkva rongi peal ole, kus kõik mäletsevad”

Teemaks on Eesti naised 19. sajandil ja praegu.

Õpetaja: “Vanasti olid naised ikka mehelikud ja tugevad… Nüüd aga… Kuidas ma nüüd ütlen… Nüüd on tibilikud.”

Õpetaja: “Noh, kas Kala on ka kooli ujunud või?”

(Eelmist kalalugu näed siit!)

Õpetaja (ennustades edasist saatust pärast põhikooli lõppu): “Karm reaalsus lööb otsaette!”

Õpetaja: “Jah, maailma keskmine kehakaal on 60 kilo. Ärge imestage siin midagi, väikesed Hiina pilukad teevad Ameerika paksudele ära küll.”

Õpetaja: “Ma öösiti mõtlen, et mis saab Martin Kalast?”

Õpetaja: “Seltsimees Doktorit olen ma nõus kuulama tundide kaupa!”

Õpetaja kursusehinnetest: “Ah viskasin kulli ja kirja, et mis hinde keegi saab, vaatasin ka käekirja ja tuletasin näo meelde, vaatasin ka pangakontot. Nii need hinded tulidki… Kellel polnud hinnet, sel polnud järelikult raha üle kantud.”