Õpetaja: “Õpilane X seisis juba kahe aastasena Balti ketis oma emmega ning kakles Eestit vabaks. Nüüd kakleb ta, et viit saada!”

Õpetaja jaotab kordamisküsimusi.

Õpilane: “Kas need on tasuta?”

Õpetaja: “Tasuta ei saa te isegi laadal litsilt.”

Õpetaja: “Poish, vaata mis sul pea kohal on”

Õpilane: “Mis seal siis on?”

Õpetaja: “Miinushe pilv, mis kohe sähvatab.”

Kolme miinuse eest saab kahe. Miinuseid saab, kui töökohta ära ei korista või tunnis tööd ei tee.

Õpetaja, kommenteerides vähe kehvemate hinnetega õpilast: “Sina sipled meil ammu vees, kõht mudas kinni, sealt on juba raske välja tulla… Hapnik hakkab otsa saama.”

Keegi kärsatab tunnis midagi.

Õpetaja: “Kui tahate ennast põlema panna, siis palun minge vähemalt klassist välja.”

Õpetaja: “Nii… Vaatasin päevikust, et täna peaks siis matemaatikas kontrolltöö olema. Või noh.. Ärme ütle seda niimoodi – ülesannete lahendamine hoopis. Mingit survet pole, rahulikult tehke, nii nagu kodus lahendaks lihtsaid ülesandeid oma lõbuks. Vahe on selles ainult, et täna lahendate aja peale ja ma hindan pärast. Ma vaatasin, et päris mitmel oleneb tsüklihinne sellest – niiet pingutage, ega see lihtne ülesannete lahendamine pole nagu tavaliselt!”

Õpetaja: “Au-d ei pea, näed, panema, sest ta ei reageeri mitte muffigi kuskil.”

Toimub kontrolltöö. Kaks poissi üritavad maha kirjutada ja ajavad omavahel juttu.

Õpetaja läheb nende juurde: “Kui te veel räägite, siis võtan teil pallid maha!”

(Pidades loomulikult silmas hindepalle)

Õpetaja: “See on väga tähtis, aga see pole nii tähtis”

Õpetaja: “Minevikus lause on veel rohkem minevikus.”

Õpetaja: “Armastus=Mari+Mati. Leia Mari”

(Püüdes näitlikult selgitada, kuidas ühest valemist saab teist tuletada)

Direktor astub õpilasele jala peale: “Oih, kivi vist!”