Keegi nõuab õhku ja aken tehakse lahti.

Õpilane: “Külm on.”

Õpetaja: “Kui kellegil on külm, las siis olgu.”

Õpetaja annab klassile esimest tundi ning selgitab natuke, kuidas asjad käivad.

Natuke hiljem mõistab ta, et ei tasu liialt hirmutada.

Õpetaja: “Ei, tegelikult on ajalugu väga lihtne! Vähemalt 5. klass on lihtne:”

Õpetaja pöörab selja.

Õpetaja (omaette pomisedes): “Vist.”

Õpetaja: “Helen… No ma ei tea, eelmine aasta olid sa kuidagi kobedam.”

Õpetaja: “Eks mina olen nagu skulptor. Mõned teist on marmorist, teised aga paekivist. Mina pean teist aga kaunid kujud raiuma.”

Õpetaja: “Kividega surnuks visata või 8-15-ni tunde anda, ega vahet väga ei olegi, üks on füüsiliselt valus, teine vaimselt.”

Õpetaja: “Ega tauni pole mõtet Inglise kolledzisse saata, lootuses, et ta targaks saab.”

Õpetaja: “Islamiusulised näevad lääne inimestes kõndivaid eurosi ning dollareid”

Õpetaja õpilasele, kelle perekonnanimi on Kala: “Nii, Kala, uju tundi!”

Väike paus.

Õpetaja: “Issand, ega sa ei solvunud? Kas oli väga ebaõnnestunud nali?”

Õpetaja saab vihaseks õpilase peale, kes pidevalt jutustab.

Õpetaja: “No kui sulle nii väga rääkida meeldib, siis ütle järgmine lause, mida ma veel öelnud ei ole.”

Aasta viimane bioloogia tund…

Õpetaja: “Ma saan aru, et teil on selline ärevus sees ja tahate hirmsasti juba ära minna ja suve nautida, kuid ma tahaksin siiski paarist asjast rääkida. Ma tahan rääkida sellest, et mardikal on suised.”

Tunnis on teemaks islami usk.

Õpetaja: “Nad toovad ohverusi jumalatele, ohverdavad looma või linnu.”

Õpilane: “No pole imestada, et lõvid välja surnud on.”

Veidi aja pärast…

Õpetaja: “Jah, üks ohverdab elevandi, teine hiire.”

Õpilane: “Iga päev võiks saksa keele õpetajat ohverdada.”

Möödub veel veidi aega…

Õpetaja: “Ja kõik loomad, keda ohverdadakse, jagatakse vaestele söögiks.”

Õpilane: “Japs tulevad külmakotiga.”

Õpetaja: “Minge pange mujal”